kuidas me kodu muretsesime

täna kell 3 sain ma umbes kümme aastat nooremaks. Aga kõigest algusest peale.

Üleeile päeval sain kokku alumise korruse omanikuga, kelle nimi on ka juhuslikult Andres. Rääkisime aiast ja maja katusest ja üldistest töödest ja toimetustest. Muuseas läks jutt ülemise korruse korteri remondile ja sealt koorus välja, et selle eelmine omanik oli talvel uputanud üle oma põrandad ja alumise korruse seina. Tulemusena oli seinas arenema hakanud majavamm, mis otsapidi ka lakke (minu põrandatalad) oli jõudnud. All olid seinad selle tulemusena vahetatud ja kuriseen tõrjutud. Alumise korruse elanik ei osanud aga midagi öelda minu põrandatalade kohta, arvas ainult, et kui vamm seal alles, siis sajan ma oma vannitoaga talle lähima 2 aasta jooksul kontorisse.

Murelikult kõndisin tagasi kontori poole, ise juba plaane pidades, kuidas maja kandevkonstruktsioonide vahetamise eest korteri müüjalt kompensatsioon välja peksta ja kuidas selleks tuleb keeruline ehitus- ja kohtutee ette võtta. (ostu-müügi leping on selliste juhtude tarbeks tehtud ostja kaitseks, ehk sellised varjatud vead on müüja süü ja ta peab need likvideerima või kompenseerima).

Tagasi tööle jõudnud, süvenesin internetti. Leidsin Tartust mükoloogia uuringukeskuse, muuhulgas tegelevad nemad selliste seen-kurjamite tuvastamise ja tõrjega. Kiire telefonikõne neile ja spetsialistiga aeg kokku lepitud.

... siia vahele jääb umbes 48 tundi muretsemist ja...

täna kell 3 sain spetsialistiga kokku. Maja oli talle tuttav juba, oli alumise korruse seenetõrjega eelmine aasta tegelenud. Vaatas laetalad üle, ühtlasi ka minu põrandad ja ütles, et seen sai korralikult kõikjalt tõrjutud, praegu ta mingeid probleeme ei näe. Leppisime kokku veel ühe kokkusaamise järgmisel kolmapäeval, selleks ajaks on mul kipsplaat seintest maja kruvitud ja killuke parketti üles võetus, siis saab ta põranda alla ka pilgu visata ja olukorda hinnata. Praegu oskas juba öelda, et kandevkonstruktsioonidega on kõik ok ja kui mingi ime läbi peaks veel mu põranda all mõni seeneraisk (see on minu, mitte tema sõnastus) olema, siis selle tõrje ei ole kallis ega keeruline.

Nüüd ma istun jälle kontoris, elu tundub ilus ja need pooltuhat tööd, mis veel korteri kallal on vaja teha, ei paista üldsegi nii hirmsad enam.